filtreimist

Filtreimist on protsess, mille käigus eraldatakse soovimatud osakesed, ained või signaalid teistest ainetest filtrite abil. Selle kasutusala on lai ning see hõlmab nii füüsikalisi kui ka digitaalseid meetodeid. Filtreerimise eesmärk on parandada kvaliteeti, vähendada segatust või esile tõsta soovitud komponendid.

Termin pärineb verbist filtreerida; nimetused filtreimine ja filtreimist kirjeldavad selle tegevuse nimed. Sõna kasutus on levinud eestikeelses tehnilises ja teaduslikus keeles ning see katab nii loomuliku kui ka metoodilise tegevuse.

Valdkonnad ja rakendused on mitmekesised. Veepuhastuses eemaldatakse suspendeeritud osakesed ja võõrained ning kasutuses on liivifiltrid, süvafiltrid ja membraanfiltrid. Õhufiltratsioon vähendab tolmu, mikroorganisme ja allergeene. Keemilises ja bioloogilises tööstuses eraldatakse soovimatuid ühendeid või kõrvaltooteid. Toidu- ja ravimite tööstuses suurendatakse ohutust ja kvaliteeti filtrimise teel. Digitaalses maailmas kasutatakse filtreimist andmete, signaalide ja sõnumite valimiseks või eiramiseks, näiteks rämpsposti filtreerimine, dünaamiliste signaalide puhastamine ning sisu filtreerimisel reeglipõhised süsteemid.

Tüübid ja meetodid hõlmavad füüsikalist filtratsiooni (filtrid ja filtrioskused), keemilist filtratsiooni (reaktsioonid ja adsorbeerimisprotsessid), membraanfiltratsiooni ning digitaalset filtratsiooni (reegli- või statistikal põhinevad filtrid). Filtreimist on ajalooliselt arendatud pidevalt täpsema eristuse ja suurema efektiivsuse suunas.

Seonduvad mõisted: filtratsioon, filtrid, filtritehnika.