faililaiendus

Faililaiendus ehk failinime lõpus olev lisand näitab faili formaati või tüüpi. See järgneb nime viimasel punktil, näiteks .txt, .jpg, .pdf või .docx. Faililaiendus aitab nii kasutajal kui ka tarkvaral aru saada, kuidas faili avada ja milline rakendus selle töötlemiseks sobib.

Operatsioonisüsteemid kasutavad faililaienditega seotud seoseid ehk assotsiatsioone: laiendus määrab, milline rakendus vaikimisi avaneb ning milliseid käske või tööriistu failiga tööks pakutakse. Windowsis on see tavapärane viis failide järjekindlaks käsitlemiseks, kuid macOS ja Linux võivad jätkuvalt kasutada lisaks MIME-tüüpidele või sisaldama detailsemaid määratlusi.

Faililaiendid võivad esineda erinevates vormides: mõnel failil on sama laiendus, kuid erinev sisu; teisel võib sama sisu olla mitmel laiendusel; mõnikord on laiendus ka peidetud. Failinime korrigeerimine või laienduse vahetamine võib põhjustada selle, et operatsioonisüsteem ei leia sobivat rakendust või fail ei avane õigesti.

Piirangud: faililaiendus ei ole alati usaldusväärne näitaja faili tegelikust vormingust. Failide tegelikku sisu tihti määratakse ka failinime päid (nii-öelda magics) või MIME-tüübi kaudu, eriti veebis ja tarkvaraarenduses.

Parimad tavad: hoida failidel nõuetekohane laiendus, mitte muuta seda ettevaatamatult; kui teisenda või teisalda, vali sobiv laiendus vastavalt erinevate rakenduste nõuetele; kontrolli faili tegelikku sisu, kui laiendus ei torti vastav.