extravasatsiooniga

Extravasatsioon on ravimite või infusioonilahuste lekkimine veresoone seina kaudu ümbritsevasse koesse, mis võib põhjustada koe kahjustusi. Vesikantide ravimite extravasatsioon on eriti ohtlik ja võib viia tugeva valu, turse ja koe nekroosini. Infiltraatsioon sarnaneb nähtusega, kuid vesikantide extravasatsiooniga kaasneb tavaliselt suurem kahjustuste risk.

Extravasatsioon jaguneb vesikantide ja mitte-vesikantide vahel. Vesikantide hulka kuuluvad näiteks antratsükliinid (doksorubitsiin) ja vinca-alkaloidid; nende lekkimine võib põhjustada koe nekroosi. Riski suurendavad ebaõige cannulatsioon, vigastatud veen, suur infusioonikiirus ja kõrge kontsentratsioon.

Sümptomid on tugev valu infusioonikohas, põletustunne, turse, punetus ja blistrid; edasise progresseerumise korral võib kujuneda tõsine koe kahjustus.

Esmaabi: infusioon peatub kohe; kui võimalik, cannulast aspiratsioon ning infusiooni ja kateeter eemaldamine. Jäseme tuleb tõsta. Vastavalt ravimi tüübile võivad rakendada spetsiaalseid meetmeid: hüaluronidaasi injektsioonid extravasatsioonialale vinca-alkaloidide või etoposiidi korral; antratsükliinide extravasatsiooni korral dexrazoxane; mõnel juhul ka DMSO-d või nitroglütseriiniplaastreid. Järgnev hooldus hõlmab jälgimist ja vajadusel kirurgilist konsulteerimist.

Ennetus: õige veeni ja kanüüli kasutamine, infusioonikiiruse kontroll ning hoolikas jälgimine infusiooni ajal; vajadusel keskse veeni kateetri kaalumine vesikantide puhul.