esindusõigust

Esindusõigus, tuntud ka kui volitused või volituste õigus, on õiguslik alus, mille alusel üks isik (esindaja) teeb teisi isikuid (esindatavad) või organisatsioone kohustustega seotud tegevusi nende nimel. See õiguslik mehhanism on oluline nii kodaniku- kui ka äriõiguses, et tagada tehingute ja otsuste õiguslik kehtivus.

Esindusõigus põhineb volituste andmisel, mis võib olla suuline või kirjalik. Kirjalik volitused on tavaliselt kindlaks määratud formaadi, näiteks volituste kirja, ja neid peetakse tõenäolisemaks tõestuseks. Volituste andmiseks peab esindatav isik või organisatsioon olema õiguslikult võimetud (täisealist ja teadlikku) või selleks volitatud seadusega.

Esindusõigus on oluline näiteks äriühingutes, kus juhid või direktorid tegelevad tehingute ja otsustega ühingu nimel. Samuti kasutatakse seda kodanikuõiguses, näiteks kui kellelegi andakse volitused teha teisi isikuid puudutavaid tegevusi, näiteks meditsiini- või õiguslikke otsuseid.

Esindusõigus võib kaotuda mitmetel põhjustel, näiteks kui volitused on tühistatud, esindaja on surma või volituste ajutine kehtivus on lõppenud. Lisaks peab esindaja tegutsema oma volituste piires, et tegevus oleks õiguslikult kehtiv.

Esindusõigus on seotud ka vastutuse küsimustega. Esindaja vastutab oma tegevuse eest esindatavatele, kui tegevus on tehtud volituste piires ja kohuselt. Samas võib esindatav vastutada esindajale, kui tegevus on tehtud ilma piisavate volitusteta või neid rikkudes.