esindusõiguse

Esindusõigus on tsiviilõiguslik institutsioon, mis reguleerib, kuidas isik või juriidiline isik võib oma nimel ja huvides tehinguid teha läbi teise isiku (esindaja). Esindatav on isik, kelle nimel esindaja tegutseb; esindaja on isik, kellel on õigus ja volitus esindatava huve kaitsta tehingute ja õiguslike toimingute tegemisel. Esindusõigus võib tekkida volikirja (volikiri) alusel või seadusliku alusena, näiteks vanema või eestkostja esindus alaealise nimel või juriidilise isiku juhtkonna esindus tema nimel.

Esindus jaguneb erilise ja üldise ning võib olla tähtajaline või tähtajatu. Eriline volitus annab õiguse tegutseda ainult konkreetises tehingus; üldvolitus hõlmab laiemat valikut tehinguid. Esindaja õigused ja kohustused on piiratud volituste ulatusega; esindatu on tehingu tekkimisel seotav, kui esindaja tegutses volituste raames. Kui esindus ületati, võib tehingu kehtivus sõltuda esindatava loata järgneva heakskiitmisest või õiguspärast.

Seaduslik esindus kehtib olukordades, kus isik ei suuda iseseisvalt tehinguid teha (nt alaealised või teovõimetud isikud). Selline esindus ei vaja eraldi volikirja. Esindus lõpeb volikirja lõppemise, volituste muutumise või esindatava tahte järgi.