epiteelikudoksen

Epiteelikudosed (epiteeli kude) on üks inimese keha peamisi kudesid, mis katab kehapindu, vooderib siseõõneid ja moodustab näärmeid. Epiteeli rakud on tihedalt üksteisega seotud ning moodustavad sageli tugeva barjääri. Epiteeli all paikneb sidekude ning alusmembraan, mille kaudu epiteel kinnitub.

Epiteeli struktuur on polaarne: apikaalne pind on suunatud õõnsusse või väliskeskkonda, basaalpind puutub alusmembraani. Mõnel epiteelirakul on mikrovillid või ciliad ning goblet-rakud, mis eraldavad mukust. Rakkude vaheline ühendus (tihedad ühendused, desmosoomid) tagab tiheda katte. Epiteeli ümbritseb basaalmembraan ja aluseks on aluskohtud.

Jagu kihi arvu järgi eristatakse ühekihiline epiteel ja mitmekihiline epiteel. Rakkude kujuga eristatakse lamedapinnalist (lamedapinnaline), kuboidset (kuboidne) ja kolumnaarset (kolumnaarne) epiteeli. Ühekihiline lamedapinnaline epiteel vooderib veresoonte sisepinda ja kopsualveoolid; kuboidne epiteel leidub neerutuubulites ja paljudes näärmetes; kolumnaarne epiteel leidub seedetraktis ja paljudes näärmetes. Mitmekihiline epiteel tagab suurema kaitse, näiteks nahal ning toidu- ja hingamisteede limaskestadel.

Funktsioonid: katvus ja kaitse, imendumine, sekretoorne ja sensoorne töö; epiteeli võivad moodustada näärmed (eksokriin- või endokriinssed). Epiteeli regenereerimisvõime on tugev, mis tagab kiire taastumise vigastuste korral.

Patoloogia: epiteeli muutused, nagu metaplaasia ja düsplaasia, võivad viia kasvajate tekkeni. Epiteeli kasvajad esinevad laialdaselt ning on seotud kroonilise ärrituse või põletikega.