elukeskkonnast

Sõna elukeskkonnast on eesti keeles sõna elukeskkond käändevormiga, mida tähistab lõpp -st. Grammatilises tähenduses väljendab see elatiivi ehk lahkumist või allikat („tulema elukeskkonnast”) ning seda kasutatakse ka temaatiliselt, kui rääkida või kirjutada elukeskkonna kohta („arutelu elukeskkonnast”).

Mõistetelisel tasandil viitab elukeskkond inimeste või teiste organismide elamis- ja tegutsemistingimustele. See hõlmab looduslikke aspekte (õhk, vesi, pinnas, elurikkus), ehitatud keskkonda (elamud, tänavad, infrastruktuur) ning sotsiaalseid ja majanduslikke elemente (ühiskondlikud suhted, teenused, töövõimalused). Elukeskkonna kvaliteet mõjutab tervist, heaolu, liikumisvõimalusi ning jätkusuutlikkust.

Elukeskkonnast rääkimine hõlmab nii olukorra kirjeldamist kui ka probleemi- ja poliitikakäsitlusi: keskkonnahoid, linnaplaneerimine, mürasaaste, kättesaadavus teenustele ja rohealad on sagedased teemad. Hindamiseks kasutatakse mõõdikuid nagu õhukvaliteet, roheala osakaal, jalakäijate ja ühistranspordi ligipääs ning elanike rahulolu.

Seotud mõisted on elamistingimused, elukvaliteet, elupaik ja elurikkus. Diskussioonid elukeskkonnast ühendavad loodusteaduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi vaatenurki, püüdes tasakaalustada inimeste vajadusi ja keskkonna kaitset.