elukeskkonnale

Elukeskkond on Eesti keeles elava eksistentsi jaoks oluliste loodud ja looduse koosmõjuna tekkivate tingimuste kogum. See hõlmab nii looduslikku keskkonda kui ka inimese poolt luuletud ruume, nagu kodu, töökeskkond ja linnaruum. Elukeskkond sisaldab esemelist, sotsiaalset ja ökoloogilist tasakaalu ning mõjutab nii tervist, heaolu kui ka elulaadi valikuid.

Elukeskkonnale viitava vormi elukeskkonnale on allatiivne (edasisuunatud/sihtkoht). Allatiivmärgus -le näitab suunda või sihtpunkti ning elukeskkonnale kasutatakse seetõttu elukeskkonnale. See vorm on tavalisel kohal keeles ja on oluline grammatiline vahend, et väljendada, millele või kelle jaoks midagi tehakse.

Kasutus näidetes hõlmab nii poliitika- ja planeerimisvaldkonda kui ka ökoloogiat: näiteks „arengukavades keskendutakse elukeskkonnale” või „projekti mõju elukeskkonnale tuleb hinnata.” Elukeskkonnale võib viidata ka kui sihtpunktile „suunata” või „anda tähelepanu elukeskkonnale” tähendustes.

Etymoloogia: elukeskkond moodustub sõnadest elu (elu) ja keskkond (keskkond). Allatiivse endinguga -le saadakse vorm elukeskkonnale, mis märgib suunda või sihtkohta.

Märkused: igapäevases keeles puudutab elukeskkond laiemat mõistet, mis hõlmab õhukvaliteeti, vett, rohealade, eluaseme kvaliteeti ja kogukondlikku elu, ning selle eesmärk on parandada inimese elukvaliteeti.