elektrolyütide

Elektrolyytide on ained, mis elektrolüüsi käigus lagunevad ioonideks ja suudavad seega juhtida elektrit. Nad koosnevad kas ioonidest või molekulidest, mis dissotsieeruvad ioonideks lahuses või sulamisel. Tavaliselt on need soolad, happed või alused. Kui elektrolyyt lahustatakse sobivas lahustis, näiteks vees, eraldub aine positiivseteks (katioonid) ja negatiivseteks (anioonid) laetud osakesteks. Need ioonid on võimelised liikuma lahuses ja tekitavad seeläbi elektrivoolu.

Elektrolyytide kontsentratsioon lahuses on oluline mitmesugustes rakendustes. Mida kõrgem on elektrolyydi kontsentratsioon, seda suurem on selle juhtivus. Seda omadust kasutatakse ära näiteks patareides ja galvaanilistes elementides, kus elektrolyyt on lahendus, mis võimaldab ioonide liikumist elektroodide vahel ja seeläbi voolu teket. Samuti on elektrolyytidel tähtis roll bioloogilistes protsessides, kus need mängivad rolli närviimpulsside edastamisel ja lihaste kokkutõmbumisel. Näiteks Na+, K+ ja Ca2+ ioonid on kriitilise tähtsusega rakkude funktsioonide säilitamiseks inimkehas. Elektrolyütide tasakaalu häired organismis võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme.