ekstraktorid

Ekstraktorid, tuntud ka kui ekstraheerimisseadmed või eraldusaparaadid, on mitmesugused seadmed, mida kasutatakse keemias ja tööstuses ainete eraldamiseks segudest. Peamine eesmärk on eraldada soovitud komponent või komponendid lahustist või muust kandjast, tuginedes füüsikalistele või keemilistele erinevustele, nagu lahustuvus, keemistemperatuur või molekulaarmass.

Ekstraheerimine võib toimuda mitmel kujul. Vedelik-vedelik ekstraheerimine on levinud meetod, kus kaks mittesegunevat vedelikku, millest üks sisaldab lahustunud ainet, pannakse kokku. Seejärel eraldub lahustunud aine ühest faasist teise, kus see on rohkem lahustuv. Seda protsessi kasutatakse sageli laborites ja tööstuslikus tootmises, näiteks ravimite või toiduainete töötlemisel.

Tahke-vedelik ekstraheerimine, tuntud ka kui leostamine, on protsess, kus tahkest ainest lahustuv komponent eraldatakse sobiva vedela lahustiga. Näiteks kohvi või tee valmistamisel kasutatakse seda meetodit aroomi- ja maitseainete eraldamiseks taimeosadest. Tööstuslikult kasutatakse seda suhkrut roo- või peedist eraldamiseks või õli seemnetest ekstraheerimiseks.

Gaas-vedelik ekstraheerimine või absorptsioon on protsess, kus gaasifahust eraldub gaasikomponent vedelfaasi. Seda kasutatakse sageli gaaside puhastamiseks, näiteks tööstuslikest heitgaasidest saasteainete eemaldamiseks.

Erinevad ekstraktorite tüübid hõlmavad segamispudelite, ekstraheerimiskolonnide, tsentrifugaalextraktorite ja muude seadmete kasutamist, sõltuvalt eraldatavate ainete omadustest ja vajalikust mahust. Ekstraktorite tõhusus sõltub paljudest teguritest, sealhulgas lahustuvusest, temperatuurist, rõhust ja kontakti ajast.