eksituste

Eksitused on vigade kogum, mis ilmnevad erinevates kontekstides ja viivad tulemuste või järelduste mittetäpsuseni. Mõiste hõlmab nii kognitiivseid vigasid, keelelisi vigu kui ka mõõtmis- ja arvutusvigu. Eksitused võivad olla tahtlikud või tahtmatud ning nende tekkimise põhjused hõlmavad teadmiste puudust, ebakõlas tõlgendust, tähelepanupuudust või instrumentide ja meetodite piiranguid.

Tüübid ja kontekstid sõltuvad valdkonnast. Mõtlemises esinevad sageli kognitiivsed eksitused ja kinnitusvead; keelekasutuses võivad tekkida sõnalised või lauseehitusvead; mõõtmisel võivad esineda süsteemsed vead instrumentide kalibreerimise tõttu ning juhuslikud vead tulenevad statistilisest juhusest. Arvutustes ja tarkvaraarenduses võivad eksitused olla koodivead või vigaste sisendite tõttu tekkivad vead; korralduses võivad eksitused tuleneda ebaselgetest juhistest või ebakorrektsetest protseduuridest.

Analüüs ja kõrvaldamine. Eksituste analüüs tähendab vigade kogumist, klassifitseerimist ning nende allikate ja mõju uurimist. Selle tulemusena arendatakse parandus- ja ennetusmeetmeid, nagu täpsemad juhised, koolitus, paremad tööriistad, kalibreerimine ja kvaliteedi kontrollid. Hariduses aitab vigade mõistmine õppeprotsessi paremaks suunamiseks; teaduses ja inseneriteaduses tagab see tulemuste usaldusväärsuse ja ohutuse.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad haridust, teadust, inseneeriat ja tarkvaraarendust, kus eksitused on pideva kvaliteedi parandamise keskne teema.