eesnäärme

Eesnääre ehk prostata on meestel paiknev näär, mis kuulub vaagnaelundite süsteemi. See asub põie all ja ümbritseb kusejuhka. Nääre kasvab vanusega ning mängib olulist rolli seemnevedeliku koostises.

Eesnäärmevedelik on selle näärme eritus, mis seguneb seemnevedelikuga ja aitab spermide liikuvust ning ellujäämist. Eesnääre toodab ka PSA-d, eesnäärmespetsiifilist antigeeni, mida veres haiguse riski hindamisel mõõdetakse.

Kõige sagedasemad probleemid on healoomuline eesnäärme hüperplaasia (BPH), eesnäärmepõletik (prostatitis) ja eesnäärmevähk (prostataskancer). BPH esineb tavaliselt vanematel meestel ning põhjustab sagedast või sunnitud urineerimist ning nõrka kusevoolu. Prostatitis võib olla äge või krooniline ning tekitab valu ja urineerimishäireid. Eesnäärmevähk on levinud vanemate meeste vähk; riskid suurenevad vanuse ja geneetika tõttu ning haiguse avastamine varases staadiumis on oluline.

Diagnoos hõlmab rektaalset läbivaatust (DRE) ja PSA vereanalüüsi. Täiendav pildistamine võib olla transrektaalne ultraheli (TRUS) või MRI; vajadusel tehakse biopsia.

Ravi sõltub haigusest ja sümptomitest: BPH puhul kasutatakse elustiili muutusi ja ravimeid (alfa-blokaatorid või 5-alfa-reduktaasi inhibiitorid) ning vajadusel kirurgilist sekkumist, näiteks TURP või laser-ravi. Eesnäärmevähi puhul otsustatakse ravi staadiumi järgi: aktiivne jälgimine, radikaalne prostatektoomia, kiiritusravi või hormonaalne ravi ning sageli kombinatsioon.