edastatavust

Edastatavus on epidemioloogias kasutatav mõiste, mis kirjeldab patogeeni või haiguse võimet levida ühest inimesest teise. See hõlmab nii ülekande tõenäosust ühe kontakti kohta kui ka haiguspuhangu levikut mõjutavaid tegureid ning nakkusliku faasi kestust.

Olulised komponendid on kontakti kohta toimuva ülekande tõenäosus, nakkusliku faasi kestus, kontaktide sagedus ja nende struktuur populatsioonis ning populatsiooni immuunsus. Edastatavus on seetõttu tulemuseks mitme mehhanismi koosmõjust, mitte lihtsalt ühe parameetri väärtusest.

Edastatavust ei saa sageli otseselt mõõta; selle hindamiseks kasutatakse haiguspuhangute andmeid ja epidemioloogilisi mudeleid. Tihti seostatakse see baaskordaja R0 ja selle ajas muutuva versiooniga Rt. Mudelites on levinud parameetrid, näiteks ülekande määr β ja nakkusaja lõpetamise kiirus γ.

Praktiline tähtsus on suur: alandada edastatavust on epidemioloogilise kontrolli keskne eesmärk. See hõlmab vaktsineerimist, käitumuslike ja keskkonnast sõltuvate sekkumiste kasutamist (näiteks maskide kandmine, ventilatsioon, sotsiaalne distantseerimine) ning kontaktide jälgimist.

Erinevate haiguste ja populatsioonide lõikes on edastatavus kontekstispetsiifiline omadus, mis muutub aeglaseks ja mitmetahuliseks. Mõistmine edastatavusest aitab hinnata riske ning kujundada tõhusaid ennetus- ja leevendusmeetmeid.