diskrimineerimisele

Diskrimineerimine on ebaõiglane või eristav kohtlemine inimestel või rühmadel nende isikuomaduste alusel, näiteks rahvus, etniline päritolu, sugu, vanus, religioon, puue, seksuaalne orientatsioon või muud kaitstud omadused. Sõna „diskrimineerimine” on käänatav; on näiteks allatiivvorm „diskrimineerimisele”, mis on üks levinumaid vorme.

Diskrimineerimise vormid jagunevad peamiselt otsese ja kaudse diskrimineerimise vahel. Otsene diskrimineerimine tähendab selgelt ebavõrdset kohtlemist. Kaudne diskrimineerimine näib algul neutraalne, kuid selle mõju võib olla ebaõiglane. Lisaks võib esineda ahistamine ja vaenulik retoorika, mis süvendab diskrimineerimist.

Õiguslik raamistik: Enamik riike on loonud diskrimineerimise vastu seadused, mis keelavad diskrimineerimise aluste alusel erineva kohtlemise töö, hariduse ja teenuste valdkonnas ning pakuvad õiguskaitset. Euroopa Liidu ja rahvusvahelised standardid annavad raamistiku ja mehhanismid järelevalveks ning kahjude hüvitamiseks.

Ennetamine ja kaitse: Organisatsioonid ja avalik sektor teevad jõupingutusi võrdsuse edendamiseks, sealhulgas koolitus, teavitustöö, monitooring ja kaebuste menetlus. Inimesed saavad esitada kaebusi ning kasutada õiguslikke vahendeid, kui neid diskrimineeritakse.

Kokkuvõte: Diskrimineerimise vastased meetmed aitavad luua kaasavama ja õiglasema ühiskonna.