disainipõhised

Disainipõhised (inglise design-based) on uurimis- ja arenduslähenemine, mis ühendab disaini- ning uurimistöö, et luua praktilisi lahendusi ja samal ajal tuua teoreetilisi teadmisi. Seda käsitletakse kui tsüklilist protsessi, kus mõistetakse probleemi konteksti, kavandatakse ja realiseeritakse artefakt (nt õppekava, tarkvara, teenindusmudel), viiakse see ellu reaalses keskkonnas ning kogutakse ja analüüsitakse empiirilisi andmeid, mis viivad teooria ja praktika täiendavasse selgitusse.

Mõiste on levinud hariduses, kasutajakeses disainis (HCI), sotsiaalteadustes ja tervishoius. Tähtsad omadused hõlmavad tihedat koostööd sihtrühmadega, konteksti süvauuringuid ja pidevat iteratsiooni; tulemused hõlmavad nii praktilist lahendust kui ka nähtuste teoreetilist mõistmist. Disainipõhised uuringud on tihti seotud arendusprojektide ja innovatsiooni elutsükliga, kus artefaktid täiustuvad läbi korduvate testide ja refleksioonide.

Tõendid viitavad sellele, et disainipõhised lähenemised suurendavad relevantsi ja kasutatavust, kuid neid kritiseeritakse sageli ressursside, ajakululise keerukuse ning üldistuvuse puudumise tõttu.

Termin tuleneb inglise design-based research’ist ning on Eesti kirjanduses ja praktikas kasutusel, kui kirjeldada uurimis- ja arendusprotsesse, mis ühendavad teooria ja praktika tihedas koostöös.