diploidsüsteemides

Diploidsüsteemid viitavad organismide rakkudele, kus on kaks kromosoomide komplekti (2n). Enamik somaatilisi rakke on diploidsed, sugurakud aga haploidid (n). Diploidsus hõlmab homoloogiliste kromosoomide paare; meiosis I käigus eralduvad need kromosoomid ja võib toimuda ristsiire, mis loob rekombinatsiooni ja suurendab geneetilist varieeruvust.

Alleelid paiknevad homoloogsetel kromosoomidel. Heterosügootne isend võib kanda kahte erinevat alleeli, samas homozygootne on ühesugune. Diploidsus võimaldab erinevate geenidoosidega mõju ning recessiivsete mutatsioonide varjatus heterosügootses vormis. Pärilikkus järgib Mendeli põhimõtteid: alleelid eralduvad meioosis ja segunevad fertilisatsiooni käigus, ning erinevad kromosoomid jaotuvad sõltumatult.

Elutsükliline kontekst: loomades on diploidsus tavaliselt dominants; taimede puhul võib esineda alternatsioon generatsioonide vahel, kus diploidsed sporofüüdid annavad haploidset gametofüüti. Mõnel liigil võib esineda polüploidiat, kus kromosoomide arv suureneb või varieerub, mis mõjutab arengut ja taassündi.

Polüploidsus ja selle tähendus: autoploidia ja alloploidia kirjeldavad kromosoomide arvu suurendamist erinevatel mehhanismidel. Paljud taimed on polüploidsed ja see on oluline evolutsioonilise sünnitushaava mehhanism. Diploidsus on tavaline paljudes loomaliikides (nt inimene ja paljud teised imetajad). Taimed nagu Arabidopsis thaliana on diploidsed esindajad; nisu (Triticum aestivum) on polüploidsuslik näide.