difraktsioonimustrid

Difraktsioonimustrid tekivad siis, kui lained, nagu valgus või heli, kohtuvad takistusega või läbivad ava, mis on nende lainepikkusega võrreldava suurusega. See takistus või ava põhjustab lainete paindumist ja levikut. Difraktsioonimuster on visuaalne või mõõdetav tulemus sellest lainete vastastikusest mõjust.

Kui lained painduvad ja levivad, hakkavad nad üksteist nii liituma (konstruktiivne interferents) kui ka tühistama (destruktiivne interferents). Konstruktiivse interferentsi piirkondades on laine amplituud suurem, mis ilmneb eredamate aladena valguse puhul või tugevama helina heli puhul. Destruktiivse interferentsi piirkondades on amplituud väiksem või null, mis ilmneb tumedate aladena või vaiksemate piirkondadena.

Difraktsioonimustrid on iseloomulikud ja sõltuvad lainete lainepikkusest ning takistuse või ava geomeetriast. Näiteks, kui valgus läbib ühe kitsa pilu, tekib keskel lai hele riba, mida ääristavad kitsamad ja nõrgemad heledad ja tumedad ribad mõlemal pool. Mitme pilu või resti puhul muutub muster keerukamaks, kus heledad ribad muutuvad teravamaks ja kaugemalt eraldatuks. Difraktsioonimustrite uurimine on oluline erinevates teaduse ja tehnika valdkondades, sealhulgas optikas, akustikas ja materjaliteaduses, aidates mõista lainete käitumist ja avastada materjalide struktuuri.