densitomeetreid

Densitomeetrid (densitomeetreid) on seadmed, mida kasutatakse materjali optilise tiheduse mõõtmiseks. Optiline tihedus kirjeldab, kui suur osa valgusest läbib või peegeldub materjalilt tagasi ning see peegeldub või läbib valgustugevuse järgi. Densitomeetrid annavad kvantitatiivse väärtuse, tavaliselt optilise tiheduse (OD) kujul.

Densitomeetrid jagunevad peamiselt kaheks peamiseks tüübiks: transmissiivsed densitomeetrid mõõdavad valguse läbiviimist materjali kaudu (transmittance) ja peegeldusdensitomeetrid mõõdavad materjalilt tagasi peegeldunud valgust. Transmissiivsetel densitomeetritel on mõõdetav väärtus seotud T-ga, valgust juhtiva transmittance’-iga, ning tihedus on tihti kirjeldatud valemiga OD = log10(1/T). Peegeldusdensitomeetridel kasutatakse suhteid, mis põhinevad materjali peegeldusfaktoril R ning tihedus on samuti logaritmiline transformatsioon.

Rakendused on mitmekesised. Fotograafia ja graafiline kunst kasutavad densitomeetreid tintide ja mustri tiheduse kontrollimiseks ning trükiste kvaliteedi tagamiseks. Filmipõhistes süsteemides ja radioloogias kasutatakse densitomeetreid pildieelse ja -lõpliku tiheduse hindamiseks ning korrigeerimiseks. Densitomeetrid on tihedalt seotud standardite ja kalibreerimisega: sageli kasutakse neutraalsetel filtritel või spetsiaalsetel kalibraadidel tehtud viiteid, et tagada võrreldavus erinevate seadmete vahel.

Tänapäeval ühenduvad densitomeetrilised mõõtmised sageli digitaalse värvihalduse ja kvaliteedihalduse süsteemidega, võimaldades täpseid kontrolli- ja jälgimisprotsesse nii trükitehases kui ka fotograafias.