demodulaatorid

Demodulaatorid on elektroonilised seadmed või tarkvaralised lahendused, mis taastavad moduleeritud kandja peidetud teabe. Vastuvõtvasignaal, mis on kandja ja teabega moduleeritud, läbib demodulaatori ning eraldab algse info või baasband-signaali. Demodulaatorid moodustavad vastuvõtja keskse lüli paljudes side- ja andmeside süsteemides, sealhulgas raadiosaatmises, televisioonis, satelliitsides ja traadita sidekanalites.

Analoogdemodulaatorid tegelevad traditsiooniliste modulaatsioonidega nagu amplituudmodulatsioon (AM), sagedusmodulatsioon (FM) ja faasmodulatsioon (PM). AM-demodulatsioonis kasutatakse sageli detektorit, mis taastab teabe amplituudi muutustest. FM-demodulatsioon leiab rakendust sagedusdetektori või sünkroonsete faas- (PLL) demodulaatoritega. PM-demodulatsioon põhineb faasi muutuste jälgimisel ning samuti sünkroonsetel demodulaatoritel.

Digitaalsed demodulaatorid tegelevad digitaalsete modulatsioonide taasesitusega, nagu BPSK, QPSK, 16-QAM, 64-QAM ja FSK. Demodulatsioon võib toimuda riist- või tarkvaralisel tasandil; see on levinud osa software-defined radio (SDR) platvormidest, kus demodulatsioon on teostatud tarkvara või riistvaralises DSP/FPGA lahenduses.

Kasutus ja tähtsus: demodulaatorid on kriitilised vastuvõtjates, sealhulgas raadioviisides, televisioonis, satelliitsides ja WLAN/ mobiilside süsteemides. Nende jõudlus mõjutab andmete kättesaadavust ja vigade arvu ning sõltub kanalist, signaalist‑müra suhte ja sobivatest digitaalsest või analooghõivest.