AMdemodulatsioonis

AM-demodulatsioon on amplituudmodulatsiooni (AM) kandja kaudu modifitseeritud signaali baassignaali taastamise protsess. Vastuvõtul eraldatakse informatsioon sellest amplituudi muutusest ning taastatakse algne heliline või digitaalse andmed. AM-demodulatsioon on oluline osa raadiovõrkudest ja üksikisikutes kasutatavates süsteemides, kus informatsioon kodeeritakse kandja amplituudiga.

Kõige levinum demodulatsioonimeetod AM puhul on envelope detector (envelope detector). See kasutab dioodi ja RC-ahelat (takisti ja kondensaator). Sisselaske signaal rectifitseeritakse ning seejärel eraldatakse envelope, mis pärineb ajalises amplituudi muutuses. RC-aegkond peab olema selline, et 1/ωc (kandja sagedus) lükkab envelope’i piisavalt stabiilseks, kuid samas peab see suutma jälgida modulatsiooni sagedusi, seetõttu on τ soovitatavalt suurem kui 1/ωc ja väiksem kui 1/ωm.

Koherentne demodulatsioon (sünkroonne demodulatsioon) kasutatakse sageli DSB-SC- ja teiste moodulatsioonide puhul, mille puhul puudub või on väga nõrk kandja. Sellisel demodulatsioonil korrutatakse vastuvõetud signaal lokaalse kandja signaaliga (produktidetektor), et taastada baaslaine. Koherentne demodulatsioon nõuab kandja faasi ja sageduse täpset sintooniat ning võib pakkuda paremat karakteristikut ja suuremat vastupidavust kCarrier variations.

Piirangud ja riskid hõlmavad ülemodulatsiooni, mille korral envelope võib deformeeruda ja informatsioon kaoks, ning kandetugevuse, stabiilsuse ja faasivea puhul tekkivaid moonutusi. Seetõttu sobivad envelope detektorid enamasti standardse AM-iga, samas kui DSB-SC puhul eelistatakse koherentset demodulatsiooni.