bioaktiivsust

Bioaktiivsust ehk elusorganismidele mõju hindamist kirjeldatakse kui aine võimet seostuda bioloogiliste sihtmärkidega ning mõjutada organismi funktsioone. See hõlmab nii ravimeid, looduslikke aineid kui ka koostisosi toidust või kosmeetikatööstusest.

Bioaktiivne toime võib hõlmata ensüümide aktiivsuse muutmist, retseptoritega seostumist, signaalteede mõjutamist ning otsest patogeensete organisme vastu toimet. Sõltuvalt kontekstist eristatakse näiteid nagu antioksüdandid, põletikuvastased, antibakteriaalsed või kantserogeenide vastu suunatud mõjud. Looduslike ühendite puhul on sageli tähelepanu pööratud karotenoidide, flavonoidide või terpenoidide bioaktiivsusele.

Mõõtmine ja hindamine toimub peamiselt laboratoorsetes bioassays’ides. In vitro testid kasutavad rakukultuure või bioloogilisi süsteeme, in vivo testid vabendavad toime hindamist elusorganismis. Aktiivsuse tugevust väljendatakse sageli EC50- või IC50-väärtustega; oluline on ka toime ulatus ja selektiivsus ning molekuli struktuuri eripärad.

Mõjutavad tegurid hõlmavad kontsentratsiooni, biosaadavust (kuidas hästi ühend jõuab sihtkohta), metabolismi ja lagundamist, lahustuvust, stereokeemiat ning uuringu konteksti (in vitro vs in vivo). Toimingute ulatus ja ohutus sõltuvad sageli annusest ning kasutusvaldkonnast.

Bioaktiivsust mõõdetakse ja rakendatakse toiduteaduses, farmakoloogias ja loodustoodete arenduses ning kosmeetikas. See aitab mõista, milline ühend pakub soovitud toimet ning millised riskid võivad kaasneda.