bibliograafiaanalüüsist

Bibliograafiaanalüüs ehk bibliografiline analüüsi on teaduslik meetod, mis uurib ja tõlgendab akadeemilise väljaandest ja teoste põranda seotud andmeid. Selle eesmärk on teha selgeks uurimistegevuse suundumused, identifitseerides levitud teadmiste valdkondade struktuuri, autorite koostöösidemeid ja teoste kasutusmalle. Analüüsis kasutatakse sageli kvantitatiivseid mõõdikuid nagu väljaannete arv, tsitaatide sagedus ja autorite produktiivsus, aga ka kvalitatiivseid lähenemisviise, mis keskenduvad publikatsioonide sisus ja kontekstile.

Bibliograafiaanalüüs sai alguse 20. sajandi keskperioodil, kui teadlased alustasid Eesti- ja Põhjast teaduskirjanduse kogumist. Siinse tähtsuse tõttu loetakse seda võtmevahendiks teadusuuringuteks, kutsealase teadlikkuse tõsteks ning akadeemiliste strateegiate planeerimiseks. Numeraalsed ning sisuditest võistlustestututud andmed aitavad tuvastada uurimiskadade lünki, kaasandmist suurendavad paranemad ning kaasaõppmist toetavad kontekstid.

Tänapäeval rakendatakse bibliograafiaanalüüsi laialdaselt õppe- ja koolituse valdkonnas, kutsealase lõpetajate lõpmatuse pakkumisel, uurimis- ja investeerimisürituste hindamisel ning programmeerimise tööriistade tegemisel. Sündte dünaamilise õhkkonna tõttu on analüüs eriline alati läbiviimist, mis põhineb tõenduspõhisele ja läbipaistval põhimõttel ning oma uurimustulemuste korrigeerimisel.