bensiinimootoritega

Bensiinimootoritega, tuntud ka kui sisepõlemismootorid, töötavad põhimõttel, kus kütus ja õhk segatakse ja süüdatakse silindri sees. See põlemisprotsess tekitab gaasid, mis paisuvad ja suruvad kolvi alla, andes sellega mehaanilist energiat. Tavaliselt koosneb bensiinimootor mitmest silindrist, kus igaüks läbib neli põhilist töötsüklit: sisselase, kokkusurumine, töö ja väljalase.

Sisselaskekäigu ajal avaneb sisselaskeklapp ja õhu-kütuse segu imetakse silindrisse. Järgneb kokkusurumine, kus sisselaskeklapp sulgub ja kolb liigub ülespoole, surudes segu kokku. Kolmanda sammuna, tööfaasis, süütab süüteküünal kokkusurutud segu, mis plahvatab ja surub kolvi võimsalt allapoole. Viimaseks, väljalaskekäigu ajal, avaneb väljalaskeklapp ja kolb liigub uuesti ülespoole, surudes põlemisgaasid silindrist välja. See tsükliline tegevus muundub pöörlevaks liikumiseks väntvõlli abil, mida saab kasutada erinevate mehhanismide, näiteks autode rataste, jõuallikana.

Bensiinimootorid on laialt levinud erinevates rakendustes, alates autodest ja mootorratastest kuni väikeste elektrigeneraatoriteni. Nende peamisteks eelisteks on suhteliselt lihtne konstruktsioon, hea võimsus-kaalu suhe ja võime saavutada kõrgeid pöörlemiskiirusi. Samas tekitavad nad ka heitgaase ja on teatud määral mürarikkad.