automatiseerimisest

Automatiseerimisest kirjeldatakse protsesside ja tegevuste kontrollimist ning täitmist tehnoloogia, seadmete ja tarkvara abil nii, et inimtöö sekkub minimaalselt või üldse mitte. Automatiseerimise eesmärk on parandada tõhusust, kvaliteeti, ohutust ja korduvust.

Ajalugu ja taust: Tööstuslik automatiseerimine sai alguse mehhanistide ajastul ning edasi liikus see elektriliste ja pneumaatiliste juhtimissüsteemide suunas. 1960ndatel tulid esile programmloogikabaidid (PLC-d) ning 1970.–1980. aastatel laienesid DCS- ja SCADA-süsteemid. Robootika ning andurite kasutus on suurendanud automatiseerimise ulatust ning viinud järjest keerukamate ja intelligentsemate süsteemideni.

Valdkonnad ja komponendid: Automatiseerimine jaguneb tööstus- ja protsessiautomaatikaks, IT-protsesside automatisatsiooniks ning kodu- ja ettevõtteautomaatikaks. Peamised komponendid on kontrollsüsteemid (PLC-d, DCS), roboti- ja liikumisseadmed, sensorid ja aktuatorid, kasutajaliidesed (HMI) ning seire- ja juhtimist võimaldavad SCADA- ning MES-süsteemid.

Eelised: Automatiseerimine suurendab tootlikkust, järjepidevust ja kvaliteeti ning vähendab inimbööri ohtlikel või rutiinsetel töödel. Samuti võimaldab see optimeerida energiatarbimist ja parandada tööohutust.

Väljakutsed: Esialgsed kulud ja integratsioon vanadesse süsteemidesse, oskuste puudus ning töökohtade ümberkujundamine. Tähtsad on küberturvalisus, andmete terviklikkus ja suurandmete haldamine.

Tulevik ja mõju: Digitaalne transformatsioon viib näitajate arenguga nutikate tehasteni, kus ühenduvad pilv- ja servaarvutus, tehisintellekt ning andmete põhine optimeerimine. Automatiseerimine on keskne osa tööstuslike ja majanduslike süsteemide pidevas arenduses.