autoloogset

Autoloogset ehk autoloogne on keeleteaduses kasutatav mõiste, mis kirjeldab sõna või väljendit, mille tähendus peegeldab või kirjeldab iseennast. Autoloogne sõna on seega sõna, mille vorm või tähendus on kooskõlas selle omadusega, mida sõna lavastab.

Mõiste pärineb kreekakeelest auto- (enda) ja logos (sõna). Inglise keeles kasutatakse terminit samal mõistelisel tähendusel ning see on levinud ka teistes keeltes.

Näited ja paradoksid: üks tuntud näide on inglise keele sõna polysyllabic, mis on autoloogne, kuna sõnal on mitu silpi. Teine klassikaline näide on hotellijuttudest sageli tuuakse välja sõna monosyllabic; see on sageli esitatud paradoksina, sest see sõna näib kirjeldavat üksisilbilisust, kuid oma hääldus võib olla mitu silpi, mistõttu see ei pruugi olla autoloogne. Veel üks levinud näide on sõna English; see on autoloogne, sest see kirjeldab keelt, mille nimetus see on.

Seosed ja paradoks: autoloogia on tihedalt seotud mõistega heteroloogia, mille korral sõna ei kirjeldagi iseennast. Paradoksidest – näiteks Grelling–Nelsoni paradoks – näitab, kui keeruline on klassifitseerida sõnu nii, et nende tähendus ja vorm vastaksid nende omadustele kõigi kontekstide korral.

Kasutus: mõistet kasutatakse keeleteaduses, semantikas, loogikas ja sõnamängudes. See aitab mõista, kuidas sõnade tähendused ja vormid võivad peegeldada või vastuollu minna omavahelises viites.