autentimisfaktorid

Autentimisfaktorid on meetodid, millega kinnitakse kasutaja identiteet süsteemi ligipääsul. Neid eristatakse tavaliselt kolme peamise kategooria järgi: midagi, mida kasutaja teab (näiteks salasõna või PIN-kood); midagi, mida kasutaja omab (nt turvakood, smartkaart või riistvaraline autentija); midagi, mida kasutaja on (biomeetrilised tunnused nagu sõrmejälg, näotuvastus või häältuvastus). Mõnikord lisatakse veel lisakategooriaid, nagu kuskile kuuluvus (asukoht) või mida kasutaja teeb (käitumuslikud tunnused).

Kasutamisel viidatakse sageli kahe- või mitmefaktorilisele autentimisele: ligipääs antakse läbi vähemalt kahe erineva fakti. Levinud lahendused hõlmavad: salasõnade ja biometria kombinatsiooni; ühekordsete koodide generaatorid (TOTP/HOTP); turvavõtmed (hardware security keys) ning autentikatsioonil push-teavitused. Rakendused hõlmavad autentimisrakendusi (nt Google Authenticator, Authy), riistvarakoodide kasutamist ning WebAuthn/FIDO2 tehnoloogiaid.

Phishingi vastu resistentseid lahendusi, nagu FIDO2/WebAuthn, hinnatakse sageli turvalisemaks kui traditsioonilised salasõnad. Samas kaasnevad MFA kasutamisel ka väljakutsed, nagu varundusvõimaluste haldamine, seadmete kaotamise risk ja ligipääsetavus erinevates olukordades.