atmosfäärirõhus

Atmosfäärirõhk, tuntud ka kui baromeetriline rõhk, on atmosfääri massist tulenev jõud, mis avaldub Maa pinnale ja kõigile selle kohal olevatele objektidele. See on põhiliselt õhusamba kaal. Tavaline atmosfäärirõhk merepinnal on umbes 101 325 paskalit (Pa), 1013,25 hektopaskalit (hPa) või 1 atmosfäär (atm).

Atmosfäärirõhu suurus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas kõrgusest, temperatuurist ja õhu niiskusest. Kõrgemal merepinnast on õhku vähem, seega on ka atmosfäärirõhk madalam. Soojem õhk on vähem tihe ja avaldab madalamat survet kui külmem õhk. Niiskus mõjutab samuti, kuna veeaur on õhust kergem.

Atmosfäärirõhu muutused on olulised meteoroloogias, kuna need on seotud ilmastikumuutustega. Kõrgrõhualad on tavaliselt seotud selge ja stabiilse ilmaga, samas kui madalrõhualad võivad tuua kaasa pilvisuse, sademete ja tugevama tuule. Baromeetreid kasutatakse atmosfäärirõhu mõõtmiseks. See mõõtühik on oluline ka lennunduses, sukeldumises ja mägironimises, kus rõhu muutused võivad mõjutada inimkeha ja seadmete tööd.