Atmosfäärirõhk

Atmosfäärirõhk, tuntud ka kui baromeetriline rõhk, on atmosfääri poolt avaldatud jõud ruumiühiku kohta. See on põhjustatud Maa gravitatsioonist, mis tõmbab õhumolekule enda poole. Atmosfäärirõhku mõõdetakse tavaliselt millibaarides (mbar), hektopaskalites (hPa) või tollides elavhõbedasammast (inHg). Merepinnal on keskmine atmosfäärirõhk umbes 1013,25 millibaari ehk 29,92 tolli elavhõbedasammast.

Atmosfäärirõhk langeb kõrguse suurenemisega. Seda seetõttu, et õhusamba kõrgus, mille kaal survet avaldab, väheneb. Näiteks Tiibeti platoo kõrgusel, mis on üle 4000 meetri merepinnast, on atmosfäärirõhk oluliselt madalam kui merepinnal. Temperatuuril on samuti mõju atmosfäärirõhule. Soojem õhk on vähem tihe ja avaldab madalamat survet, samas kui külmem õhk on tihedam ja avaldab kõrgemat survet.

Atmosfäärirõhu muutused on olulised ilmamuutuste prognoosimisel. Kõrgrõhupiirkonnas (kõrge rõhk) on ilm tavaliselt selge ja stabiilne, samas kui madalrõhupiirkonnas (madal rõhk) on sageli pilvine ilm, vihm ja tormid. Baromeetreid kasutatakse atmosfäärirõhu mõõtmiseks ja ilmastiku prognoosimiseks. Inimeste jaoks pole atmosfäärirõhu muutused tavaliselt ohtlikud, välja arvatud juhul, kui nad viibivad väga suurtel kõrgustel, kus madal rõhk võib põhjustada kõrgushaigust.