asünkroonmootoritest

Asünkroonmootorid, tuntud ka kui induktsioonmootorid, on laialt levinud elektromehaanilised muundurid, mis muundavad elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Nende tööpõhimõte põhineb pöörleval magnetväljal, mis indutseerib rootoris voolu, tekitades seeläbi pöördemomendi. Erinevalt sünkroonmootoritest ei pöörle rootor sünkroonselt statoripoolse pöörleva magnetväljaga, vaid pisut aeglasemalt. See kiirusevahe, mida nimetatakse libisemiseks, on vajalik rootoris voolu indutseerimiseks ja pöördemomendi tekitamiseks.

Asünkroonmootorid jagunevad peamiselt kaheks tüübiks: käigukastita rootoriga mootorid (lühiühendusrootoriga) ja mähisrootoriga mootorid (libisemisrõngasmähistega). Käigukastita rootoriga mootorid on lihtsama ehitusega ja odavamad, kuid nende käivitusvool on suur ja käivitusmoment suhteliselt väike. Mähisrootoriga mootoritel on võimalik käivitusomadusi parandada lisatavate takistuste abil, mis võimaldab suuremat käivitusmomenti ja väiksemat käivitusvoolu, kuid need on keerulisemad ja kallimad.

Nende mootorite peamised eelised on vastupidavus, töökindlus, suhteliselt madal hind ja lihtne konstruktsioon. Neid kasutatakse laialdaselt tööstuses, alates ventilaatoritest ja pumpadest kuni lintkonveierite ja tööpinkideni. Muidugi esineb ka puudusi, nagu näiteks suhteliselt madal kasutegur väikestel koormustel ja käivitusmomendi piiratus mõnedel rakendustel.