asünkroonloogikatele

Asünkroonloogika, tuntud ka kui kellasignaali-vaba loogika, on digitaalsete elektrooniliste süsteemide disainiparadigma, mis erineb traditsioonilisest sünkroonloogikast selle poolest, et see ei sõltu globaalsest kellasignaalist. Sünkroonloogikas juhitakse kõigi lülitite üleminekuid ühtse kellasignaali abil, mis tagab süsteemi toimimise kindlas ajaraamis. Asünkroonloogikas aga töötab iga ploki või lüliti iseseisvalt, reageerides sisendite muutustele ning saates välja signaale, mis kutsuvad esile järgmisi operatsioone.

Peamine eelis asünkroonloogika kasutamisel on selle potentsiaal suuremaks energiatõhususeks. Kuna lülitid töötavad ainult siis, kui seda on vaja, väheneb energiatarve. Samuti võib asünkroonloogika olla vastupidavam erinevatele tehnoloogiatele ja temperatuuridele, kuna selle toimimine ei sõltu täpsest kellasignaali sagedusest. Asünkroonloogikal on ka eeliseid turvalisuse ja müra vähendamisel.

Sellest hoolimata on asünkroonloogika disain keerulisem kui sünkroonloogika. Ajakontrolli tagamine ja võidujooksude (races) vältimine nõuavad spetsiifilisi disainimeetodeid ja -vahendeid. Vaatamata keerukusele on asünkroonloogika leidnud rakendusi mitmes valdkonnas, sealhulgas piiratud energiatarbega seadmetes, kõrgsageduslikus sidevahendis ja kõrge jõudlusega arvutites.