arvutusviisid

Arvutusviisid on arvutuste tegemise kiirendamiseks ja mõtlemise arendamiseks kasutatavad strateegiad. Need põhinevad numerosenseil, numberloomingulisel lähenemisel ning matemaatiliste omaduste rakendamisel, mitte ainult käsutehnikatel. Arvutusviisid aitavad teha täpseid tulemusi kiiremini ning kavandada, millal on mõistlik kasutada ümbersulatust või ligikaudset hinnangut.

Viiside hulgas on häälestus ja liigitus erinevat laadi: vaimsed arvutused, mis kasutavad lihtsaid ümberarvestusi (näiteks täisarve kümnendiga või sajatuhandega), jagatud aritmeetika (kommutatiivsed, assotsiatiivsed ja distributiivsed omadused), ning mustrite äratundmine. Levinud tehnikad hõlmavad näiteks täisarvu kümnenditeks tegemist ja täitaþist äärmiselt lähedaste arvudega, et saada täpseid vastuseid ilma pikki tehteid tehes. Mõned konkreetsed näited: arvu 9 korrutamine on sama, kui korrutada kümnega ja lahutada enda väärtus; 23 × 11 korrutamine saab lihtsalt kirjutada 2 (2+3) 3; ja numbri 5 korrutamine teisendatakse pealt täisarv (×10) ja seejärel jagamine kahega.

Veel üks levinud määratlus on arvutusviiside kasutamine hindamisel ja ligikaudsel arvutamisel: ümardamine lähima kümne või sajaga ja järelduste korrigeerimine, et kiiresti saada sobiv tõenäoline väärtus. Nii arendavad need tehnikad tugevat numberlõhnalist mõtlemist ning muudavad igapäevaseid arvutustegevusi sujuvamaks.

Arvutusviisid on heaks toeks nii õppijatele kui ka igapäevases kasutuses; need ei asenda täpseid vahendeid suuremate või keerukamate arvutuste puhul, kuid suurendavad arvu ja matemaatilise mõtlemise paindlikkust.