arvutikellade

Arvutikellad on arvutite ajastuse ja taimerite kogum, mis koordineerib riistvara tööd. Need pulsssignaalid määravad, millal protsessor täidab käsud, millal mälu korraldab andmete ligipääsu ning millal välisseadmed ja sidekanalid reageerivad. Arvutites võib olla üks keskne kell või mitu kellasignaalide domääni, mis jagatakse erinevatele komponentidele. See jaotus moodustab kellapuu ehk kellatöövõrgu, mis tagab täpse ja sünkroonse operatsiooni.

Kellallikaks on tavaliselt stabiilne ajam, mida kirjeldatakse kvartsosillaatorina või sarnase lahendusena. Sagedust kohandatakse ja vajadusel suurendatakse või vähendatakse, et sobida erinevate komponentide vajadustega. Erinevad komponendid võivad töötada erinevatel kelladomäänidel, kuid need on kooskõlastatud, et vältida viivitusi ja andmepära.

Kellad jagunevad arvutis mitmete domeenide vahel: keskne süsteemi kell, protsessori kell ja teiste alamsüsteemide kellad, nagu mälu või sisend-väljund. Kellad võivad olla eraldi allikast või ühes signaaliga, sõltuvalt arhitektuurist. Kellade koordineerimine (kellapuu) on oluline, et kõik osad töötaksid koos ja vältiksid vigu.

Olulisel kohal on kellade mõju jõudlusele ja energiatarbimisele. Kõrgem kellakiirus suurendab arvuti kiirust, kuid suurendab ka soojust ning toitevajadust. Sünkroonimise ja kellade domeenide haldamine on kaasaegsete süsteemide disaini keskne teema, mis hõlmab nii riistvara kui tarkvara taset. Arvutikellad seega ei tähenda ainult kiirust, vaid kompleksi riistvara‑ ja süsteemidisaini, mis mõjutab kogu arvuti toimimist.