arvutigraafikal

Arvutigraafika on arvutite abil loodud või töödeldud visuaalsete kujutiste valdkond. See hõlmab nii kahemõõtmelisi (2D) kui ka kolmemõõtmelisi (3D) pilte. Arvutigraafika jaguneb laias laastus kaheks peamiseks tüübiks: rastergraafikaks ja vektor-graafikaks.

Rastergraafika, tuntud ka kui bitikaart, kujutab pilti pikslite ehk üksikute värviliste ruutude kogumina. Iga piksel omab oma asukohta ja värviteavet. Rastergraafika on tüüpiline fotodele ja keerukatele piltidele, kus on palju värvitoone ja detaile. Populaarsed rasterfailivormingud on JPEG, PNG ja GIF. Rasterpilte suurendades muutuvad pikslid nähtavaks, mistõttu võib pildi kvaliteet halveneda.

Vektorgraafika seevastu kirjeldab pilte matemaatiliste valemite abil, mitte pikslite kogumina. See koosneb punktidest, joontest ja kurvidest, mida iseloomustavad matemaatilised omadused, nagu asukoht, pikkus, kõverus ja värv. Vektorgraafika eelis on see, et pilte saab ilma kvaliteedikadu suurendada või vähendada, kuna arvuti rekonstrueerib kujutise igal skaalal uuesti. Vektorgraafikat kasutatakse sageli logode, ikoonide ja illustratsioonide loomiseks. Levinud vektorfailivormingud on SVG, AI ja EPS.

Arvutigraafikal on lai valik rakendusi, sealhulgas arvutimängud, filmid, animatsioon, tootedisain, arhitektuuriline visualiseerimine, meditsiiniline pildindus ja kasutajaliideste disain. Selle areng on olnud kiire, viies aina realistlikumate ja keerukamate visuaalsete kogemusteni.