arvamusviisidest

Arvamusviisidest viitab termin, mida kasutatakse keeleteaduses ja retoorikas kirjeldamaks neid viise, kuidas inimesed esitavad või tõlgendavad arvamusi. See katab nii sõnalised kui ka strukturaalsed viisid, millega väljendatakse hinnanguid, väärtusi ja seisukohti discours’ides, tekstides ja kõnes. Mõiste rõhutab stance’i ehk kõneleja positsiooni ning kuidas tõendite, hinnangute ja diskursiivsete valikute abil arvamus juhitakse lugeja või kuulaja tähelepanu.

Tuntuimad arvamusviisid hõlmavad mitmeid kategooriaid. Otsene arvamuse avaldamine sisaldab fraase nagu minu arvates, ma arvan, mulle tundub. Hinnatud või hedged väljendid nagu võib-olla, ilmselt, näib, võiks, võivad lisavad ebakindlust või kõlavad ettevaatlikult. Emotsionaalsed või väärtuspõhised omadused väljenduvad hinnanguliste omadussõnade ja -verbumiga (huvitav, kasutul, ebaõiglane). Samas võib kasutada ka modaalseid lauseid ja näiteid, mis seavad arvamuse konteksti (nii- kui ka vastuväidetena). Arvamusviisid võivad olla üksik‑ või kollektiivsed (minu arvates, me arvame), ning neid võivad märgata ka diskursiivsed aparaadid nagu viited teiste arvamustele.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad ajakirjandust, akadeemilist kirjutamist, poliitilist retoorikat ja sotsiaalmeediat. Neid viise kasutatakse veenvuse suurendamiseks, sidususe loomiseks või kuulajale sobiva positsiooni kuvamiseks. Analüüsi ajal vaadeldakse sageli stiili märksõnu, nagu sõnavalik, modaliteet, hinnangulised adverbiidid ning see, kuidas arvamus eristub faktidest.

Seosed: arvamus, fakt, tonaliteet, modaalne mood ja diskursus.