arstiteaduse

Arstiteadus on teaduslik uurimisvaldkond, mis keskendub inimese tervise mõistmisele, haiguste mehhanismide avastamisele ning diagnostika ja ravi arendamisele, samuti ennetusele ning tervishoiu korraldamisele. Uurimismeetodid hõlmavad eksperimentaalseid ja vaatlusuuringuid, kliinilisi uuringuid, epidemioloogiat ning andmete analüüsi ja tõlgendamist translatsiooni kontekstis.

Ajalugu: arstiteaduse alused saavad alguse antiikajast Hippokratesest ja Galenost. 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus tõid kaasa germ-teooria ja kaasaegse biomeditsiini. 20. sajandil toimusid olulised edusammud diagnostikas ja ravitehnoloogias, immunoloogias, genoomikas ja meditsiinitehnoloogias. Tänapäeval ühendab arstiteadus kliinilist praktikat ja labori uurimist ning rõhutab tõendusmõjudust ja translatsiooni.

Struktuur ja haridus: arstiteadus on tihedalt seotud ülikoolide ja meditsiinikoolide tegevusega; teadus- ja kliinikarjäär hõlmab sageli doktorantuuri ning multidistsiplinaarset koostööd.

Oluline roll: arstiteadus annab tõenduspõhised juhised, toob välja ravimeetodite ja tervishoiu hindamise alused ning kujundab eetikat, patsiendiõigusi ja andmekaitset.

Subvaldkonnad: kliinilised erialad (siseshaiguste eriala, kirurgia, pediaatria, psühhiaatria, rasedus- ja günekoloogia, radioloogia); labori biomeditsiin (patoloogia, mikrobioloogia, immunoloogia, farmakoloogia, genoomika); epidemioloogia; rahvatervis ning tervishoiutehnoloogia hindamine.