apelatsioon

Apelatsioon (apelatsioon) on õiguskaitsevahend, millega isik taotleb kõrgema astme kohtul vaadata üle madalama astme kohtu või haldusakti otsus. Taotluse eesmärk on parandada õiguse rakendamise vigade (ja mõnikord ka oluliste materjalide faktivigade) tõttu tehtud otsuse õigsust.

Apellatsiooni võib esitada erinevate valdkondade otsuste kohta, sealhulgas tsiviil-, kriminaal- ja haldusmenetluses. Apellatsioon võib puudutada nii õiguse rakendamist, tõendite tõlgendust kui ka menetluse seaduslikkust. Erinevates õigussüsteemides on lubatud ka erinev rõhk faktide ümberhindamise osas; mõnes süsteemis hinnatakse suuremal määral õigusnormide rakendust, teises võib kõrgem kohus teha ulatuslikumat faktilist hindamist.

Protsessina algab apelatsioon tavaliselt apellatsioonitaotluse esitamisega tähtaja piires, kus kirjeldatakse apellatsiooni põhised reasonid ja viidatakse asjakohastele dokumentidele. Apellatsioonikohus vaatab üle madalama kohtu otsuse rekordid ning võib asja otsustada tühistada, muuta või saata tagasi madalama astme kohtule uue arutuse jaoks. Uute tõendite esitamine apellatsioonimenetluses on piiratud juhtudel lubatud.

Tulemuseks võib olla otsuse muutmine, tühistamine või kinnitamine. Apellatsioon erineb kassatsioonist või supervisory review’ist sõltuvalt jurisdiktsioonist: kassatsioon tavaliselt piirdub õiguse õigsuse kontrollimisega, apellatsioon seevastu hõlmab laiemat kontrolli otsuse sisule ja menetlusele.

Apelatsioon on tähtis osa õigussüsteemi kontrollmehhanismidest, pakkudes võimalust vigade parandamiseks ja kohtulahendite vastavuse tagamiseks seadusele.