amplituudivõtmemodulatsioon

Amplituudivõtmemodulatsioon, tuntud ka kui AM, on modulatsioonitehnika, mida kasutatakse sidesüsteemides, et edastada teavet raadiosageduslike kandja abil. See on üks lihtsamaid ja vanimaid modulatsioonimeetodeid. AM-i puhul kodeeritakse edastatav informatsioon kandja signaali amplituudi muutustega. Kandja signaal on kõrgsageduslik laine, millel on konstantne amplituud ja sagedus. Informatsioon, mida nimetatakse modulesignaaliks, muudab selle kandja amplituudi vastavalt modulesignaali hetkeväärtusele. Kui modulesignaal on kõrge, suureneb kandja amplituud ja kui modulesignaal on madal, väheneb kandja amplituud. See amplituudi muutus kannab edasi modulesignaali teavet. AM-i on lihtne genereerida ja dekodeerida, mis teeb sellest populaarse valiku paljudes raadiorakendustes, eriti pikkade lainete ja keskmiste lainete ringhäälingus. Selle peamine puudus on aga selle tundlikkus müra ja häirete suhtes, mis võivad moonutada edastatavat signaali. Need häired mõjutavad otseselt kandja amplituudi, muutes selle raskeks algse modulesignaali täpseks taastamiseks vastuvõtja pool. Tehnoloogia arenguga on AM-i kasutamine vähenenud teatud rakendustes, kuid see on endiselt oluline teatud tüüpi raadioside jaoks.