amiinidega

Aminid on orgaaniliste ühendite rühm, mis sisaldab amino rühma (-NH2, -NHR või -NR2). Nad võivad esineda vabade või teiste funktsionaalsete rühmadega ühendites ja on olulised nii bioloogias kui sünteetilises keemias. Aminid esinevad looduses ning neid leidub nii elusorganismides kui ka tööstuslikes toodetes.

Klasseerimine: primaarne amiin on R-NH2, sekundaarne amiin on R-NH-R', ning tertiaarne amiin on R-NR'-R''. N-aatomi sidemete arv määrab klassi; primaarse ja sekundaarse amiini puhul on N-i lähedus H-ioonidele ja polaarsetele sidemetele iseloomulik.

Omadused: amiinid on üldiselt alus- ja lahustuvuse omadustega ained. Vesikeskkonnas reageerivad nad H3O+ ja moodustavad ammoniumsoolasid (nt R-NH3+). Primaarsetel ja sekundaarsetel amiinehommadel on tavaliselt parem vees lahustuvus kui tertiaarsel amiiniil, kuid suurenevate alküülrühmadega võivad lahustuvus väheneda.

Reaktsioonid ja süntees: amiinid osalevad paljudes reaktsioonides, näiteks alkülaatsioonidel halogeenalkaanidega uute amiinsidemete loomisel; amidide moodustamisel karboksüülrühmadega; ning reduktsiooni kaudu reduktsiooniga enamasti uute primaarsete, sekundaarsete või tertiaarsete amiinide sünteesil. Arylamiine töödeldakse sageli nitrogruppide eemaldamiseks nitrosi või nitrosooni reagendiga diazoniumsoolade moodustamiseks.

Kasutus ja tähtsus: aminid on keskse tähtsusega bioloogias, kus need esinevad aminohapetes ja valkude struktuurides. Sünteetilises keemias ning farmakoloogias on nende derivaadid levinud ravimitena, lõhna- ja säilitusaineid ning polümeeride koostisosadena. Aminegruppe täisvõimalused annavad paljudele ühenditele keemilise aktiivsuse ning neid käsitletakse laialdaselt keemilises ja bioloogilises kirjanduses.