alusvorme

Alusvorme on sõnade lemmat või kõneliigi tüvi, mida kasutakse järel inflektsioonide ja sõnaliigi leksikaalse vormina. Alusvorme nimetatakse ka sõna alusvormiks ning need toimivad citatsioonivormi või dictionary formina, millel põhinevad sõna kõigi kõrvalvormide moodustamine ja üksikasjaline morfoloogiline analüüs.

Erinevates sõnaliikides on alusvorm tavaliselt erinev. Nimisõnade puhul on alusvorm sageli ainsuse nimetav vorm (näiteks koer). Verbide puhul on alusvorm tavaliselt infinitiiv (näiteks tegema). Omadussõnade alusvorm on üldine baasvorm, mida kasutab sõnavara ja häälduslike muutuste kirjeldamisel. Numeralide ja teistel sõnaliikidel on samuti tavapärane alusvorm, mis esindab sõna käitumisteadvust leksikonaalsete ülesannete jaoks.

Alusvorme kasutatakse peamiselt lemmateaduses: nende abil sõnu raske vormide arvestamisel grupeeritakse, otsitakse ja tuletatakse muud vormid; nii töötlevad arvutitööriistad, nagu morfoloogilised tagajad ja otsingumootorid, teksti autonoomselt uurimise, sõnavara kogumite loomise ja keeleõppe eesmärkidel.

Kui alusvormid on teada, on võimalik kõikidest inflektsioonivormidest leidlikult orienteeruda, teha järjehoidjaid ning koostada sõnaraamatuid ja keelelisi ressursse. Sõnavara tasandil võib alusvorm erineda keele spetsiifikast ja sõnaliigist, kuid selle peamine roll on pakkuda stabiilset, citaatvormi, mille ümber moodustuvad täiendavad vormid.