alusmõistet

Alusmõiste on mõiste, mida käsitletakse kui baas- või primitiivset mõistet, mille ümber ehitatakse teised mõisted või kogu teooria struktuur. Sellised mõisted on tavaliselt eeldatavad või määritakse väljapoole konkreetset definitsiooni; neid ei defineerita oma teoorias, vaid neid kasutatakse teiste mõistete määratlemise aluseks. Alusmõisted seavad piirid ja annavad mõtlemisele stabiilsuse, võimaldades keerukamaid kontseptsioone sidusalt kirjeldada.

Iseloomulikud tunnused on järgmised: alusmõisted on kontekstispetsiifilised ja ajas muutuvad, neid valitakse hoolikalt, et tagada teooria selgus ja ülekantavus; neid käsitletakse kui midagi, mida ei või hõlpsasti hoopis teisiti defineerida ilma teooria rikkumiseta. Alusmõisteid võib võrrelda mõistete pleksus või fundamentaalse osa, millest teised mõisted sünnivad.

Funktsioon ja kasutusvaldkonnad: alusmõisted aitavad suurendada mõistmise tõhusust, pakkudes abstraktset raami, mille abil kirjeldada ja klassifitseerida nähtusi. Pedagoogikas kasutatakse neid tihti kriitilise mõtte ja kontseptuaalse selguse saavutamiseks, tuues välja õppimise jaoks keskse ja põhivajaliku arusaamade kogumi. Teooriates on alusmõisted tavaliselt teistest mõistetest sõltumatud või määratletud rimpsud, mis võimaldavad teooriat ehitada ja arendada.

Seosed teiste mõistetega: alusmõisted erinevad määratletud mõistetest, mis defineeritakse nendest või nende kaudu. Kui alusmõisted on kontseptsioonidena selgelt paigas, võivad teised mõisted olla defineeritud nende abil. Kuna alusmõisted võivad olla erinevad sõltuvalt vaatevinkist, on nende valik sageli teooriataga seotud arutelu teema.