aluslikkus

Aluslikkus on mõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks kahe või enama nähtuse vahel aset leidvat sarnasust või aluseks olevaid seoseid. See ei tähenda pelgalt juhuslikku sarnasust, vaid hindab, kui tugev või tähenduslik on sarnasuse alus ning kuidas see seos tekib.

Etymoloogiliselt koosneb sõna alus ja suffiksi -likkus, mis moodustavad omadussõnalise nimetuse. Seega viitab aluslikkus kvaliteedile, kus sarnasuse tekkimist seletab mingi põhi- või alusprintsiip. Kuna kontekstid võivad olla väga erinevad, võib aluslikkus tähendada erinevates valdkondades erinevat, kuid keskset ideed moodustab alati seose või võrdluse lähtealus.

Kasutus ja tähendus erinevates distsipliinides on mitmekülgne. Filosoofias ja semiootikas on aluslikkus seotud analoogia ja võrdlusega ning sellega, kuidas üks nähtus võib peegeldada teist läbi struktuuride või tähenduste sarnasuste. Kognitiivses teaduses ja keeleteaduses aitab aluslikkus mõista, miks inimesed kategooriad moodustavad ja milliseid alus- või mustriridadeid nad sarnasuste kaudu tajuvad.

Näited hõlmavad metaforiat ja analoogsust: sarnasuse alus võib olla kehaline, visuaalne, semantiline või süstemaatiline ning sageli ilmneb see võrdluste ja kultuuriliste konventsioonide kaudu. Seotud mõisted on sarnasus, võrdlus ja analoogia; aluslikkus rõhutab siiski alusega seotud seoste kvaliteeti ja nende tekkimise mehhanisme.

Seisukohti ja kasutusvaldkondi arvestades on aluslikkus peamiselt kirjeldav mõiste, mis aitab mõista, kuidas ja miks inimesed näevad seoseid erinevate nähtuste vahel.