allikmaterjalid

Allikmaterjalid (lähteallikad) on uurimises kasutatavad dokumendid, esemed ja teised materjalid, mis annavad otsest või esmast tõendit uuritava nähtuse kohta. Need on tavaliselt originaalmaterjalid, mida ei ole analüüsitud või tõlgendatud veel. Allikmaterjalid eristuvad teistest allikatest nende autentsuse, ajalise konteksti ja päritolu poolest.

Allikmaterjalide tüübid hõlmavad kirjalikke dokumente (dokumentid, protokollid, raportid, kirjavahetus, päevikud), riiklikke või ametlikke registreid ja statistikat; visuaalseid materjale (fotod, kaardid, plaanid, maalingud); ning heli- ja videomaterjale (helisalvestised, filmid). Samuti kuuluvad nende hulka füüsilised esemed ja arheoloogilised leiutised. Digitaalsed allikmaterjalid hõlmavad veebiarhiive, andmestikke ja digitaalselt säilitatud dokumente, mis on üha olulisemad.

Hindamine ja kasutamine hõlmab allikmaterjalide usaldusväärsuse, autentsuse, päritolu ja konteksti kriitilist hindamist. Uurimisel tuleb arvestada ajaloolist ja kultuurilist tausta ning võimalikke kallutatuseid. Ligipääs võib olla piiratud autoriõiguste või eritingimuste tõttu; digitaalne kättesaadavus sõltub säilitamis- ja digiteerimispraktikatest.

Viitamised ja säilitamine on olulised osad: õige viitamine ja metaandmete lisamine tagab jätkuva kasutatavuse; arhivaari- ja bibliograafilised standardid juhendavad märgistamist ja järjepidevust.

Rahvusarhiiv ja ülikoolide raamatukogud ning digitaalse arhiivi platvormid Eestis koordineerivad allikmaterjalide kogude kogumist, säilitamist ja levikut, võimaldades uurijatel pääsu nii füüsiliste kui ka digitaalsete allikmaterjalide juurde.