alamliigid

Alamliigid ehk alamliigid on taksonoomiline tase liigi all. Need on populatsioonide rühmad, mis elavad sageli geograafiliselt eraldi ja näitavad järjepidevaid morfoloogilisi või geneetilisi erinevusi võrreldes teiste alamliikidega. Alamliigid suudavad omavahel viljastuda ja anda viljakas järglasi, kuid nende suur erinevus sageli viitab kaugele arenenud geograafilisele eraldi elule või kohastumustele.

Nimekiri ja nomenklatuur: Alamliigi nimetuse kirjutatakse liigi nime järel trinomeerina, näiteks Panthera tigris altaica (Siberi tiiger). Nende nimede kasutamisel järgitakse zooloogias ICZN-i reegleid ning taimedes ja seentes ICNafp‑dokumente. Alamliigi staatus tuleneb ametlikult kirjeldatud ja publitseeritud töödest ning sellel peab olema tüüpproovis (type specimen) ja tüüpkoht (type locality).

Kriteeriumid ja määramine: Alamliik defineeritakse tavaliselt geograafilises piirkonnas ning selle populatsiooni morfoloogilised või geneetilised erinevused peavad olema piisavalt stabiilsed, et neid eristada teistest alamliikidest. Kirjeldus sisaldab sageli iseloomulikke tunnuseid ja vajadusel genetilisi andmeid ning ökoloogilise niši erinevusi. Nimetatud rühma tuleb esitada ja sätestada teaduslikus töödes, mis järgneb vastavatele nomenklatuurinõuetele.

Röök ja kriitika: Alamliikide staatus on mõnel juhul vaidluste teemaks, kuna geneetilised uuringud võivad näidata kliine või kontinuaalse variation tähiste asemel vähem üheselt eristatavaid rühmi. Õiged alamliigid võivad olla olulised kaitsebioloogias, aidates mõista geenipanga eristumist ja populatsioonide isolatsiooni.