akrüülhappest

Akrüülhape, tuntud ka kui propeenhape, on orgaaniline ühend valemiga CH₂=CHCOOH. See on küllastumata karboksüülhape, mis koosneb vinüülrühmast, mis on seotud karboksüülhappegrupiga. Akrüülhape on värvitu vedelik, millel on iseloomulik terav lõhn. Seda leidub looduslikult mitmesugustes taimedes, kuid tööstuslikult toodetakse seda peamiselt propeeni oksüdeerimise teel.

Akrüülhape on väga reaktiivne ühend, mis on tingitud selle vinüülrühma olemasolust. See polümeriseerub kergesti, moodustades polüakrüülhappe ja selle derivaadid. Need polümeerid on mitmekülgsete rakendustega ja neid kasutatakse laialdaselt erinevates tööstusharudes. Polüakrüülhappeid kasutatakse absorbeerivate materjalide, nagu mähkmete ja sanitaartoodete, tootmisel. Samuti kasutatakse neid paksendajatena, emulgaatoritena ja sideainetena värvides, kattekihtides, liimides ja tekstiilides.

Lisaks polümerisatsioonireaktsioonidele võib akrüülhape läbida mitmesuguseid muid keemilisi reaktsioone, sealhulgas esterdamist ja amiidimist, mille tulemuseks on akrülaatide ja akrüülamiidide moodustumine. Need derivaadid on veelgi spetsiifilisemate rakendustega. Akrülaatestrit kasutatakse näiteks polümeeride, nagu polümetüülmetakrülaat (PMMA), tootmisel, mida tuntakse ka akrüüli või pleksiklaasina, mida kasutatakse akendes, esiklaasides ja muudes läbipaistvates materjalides. Akrüülamiidi polümeerid on olulised polümeerid, mida kasutatakse veetöötluses, paberi tootmises ja kaevandustööstuses.

Akrüülhape on inimtervisele ja keskkonnale potentsiaalselt kahjulik. See on ärritav nahale, silmadele ja hingamisteedele. Kokkupuudet tuleks vältida ja sobivaid ohutusmeetmeid tuleb järgida selle käsitsemisel ja kasutamisel. Tööstuslikes tingimustes tagatakse selle tootmise ja kasutamise ohutus range kontrolli ja regulatsioonidega.