ajuangiograafia

Ajuangiograafia on radioloogiline kujutamismeetod, mille eesmärk on visualiseerida aju veresooni. Kontrastainet süstides ja röntgenkiirte abil ettepoole vaadates saab hinnata veresoonte struktuuri ja verevoolu. Meetod on oluline diagnostika ja planeerimise vahend aneurüsmide, arteriovenoossete malformatsioonide, ajukasvajate verevarustuse, stenootiliste või ummistunud veresoonte ning teiste intrakraniaalsete veresoonte kahjustuste korral. Ajuangiograafiat kasutatakse nii diagnoosis kui endovaskulaarse (robeen) ravitööde ettevalmistuses ja vältel.

Meetodid ja tehnika. Traditsiooniline ajuangiograafia on invasiivne protseduur, mille käigus tavaliselt sisestatakse kateeter reiearterist või randmearterist ja kontrastaine süstitakse ning tehakse fluoroskoopiat või digitaalset subtraktsiooniangiograafiat (DSA) verevoolu täpseks hindamiseks. Kaasaegsed mitteinvasiivsed alternatiivid, näiteks kompuutertomograafia angiograafia (CTA) ja magnetresonantsi angiograafia (MRA), annavad samuti veresoonte pildi, kuid DSA on endiselt terapeutilise planeerimise kuldstandard.

Näidustused ja kasutus. Ajuangiograafiat kasutatakse ägeda insuldi või hemorraagia korral verevarustuse ja verejooksu allikate täpseks hindamiseks, aneurüsmide ja AV-malformatsioonide diagnostikaks, koljusiseste neoplasmide vaskulariseerumise hindamiseks ning preoperatiivseks ja endovaskulaarseks raviplaani koostamiseks.

Riskid ja järelhooldus. Võimalikud tüsistused hõlmavad verejooksu, arteriaalsed vigastused, kontrastsuse kõrvaltoimeid ja kiirgusdoosi; harva võib esineda neerukahjustus või allergiline reaktsioon. Pärast protseduuri jälgitakse patsiendi seisundit, tagatakse piisav vedelik, ning tulemused tõlgendatakse neuroradioloogilise eksperdi poolt. Vajadusel võib sama seansil toimuda endovaskulaarne ravi (koil emboliseerimine, stent või balloon angioplastika).