agglutinatiivsetele

Agglutinatiivsed keeled on morfoloogilise tüübiga keeled, kus sõnade moodustamine toimub peamiselt morfeemide lisamise teel. Iga morfeem märgib tavaliselt ühte grammatilist tähendust, näiteks käänet, aega või arvu, ning morfeemid lisatakse kindlas järjekorras. Selline liidestus võimaldab luua pika ja keeruka sõnavara sõnadest, mille tähendus on piiritletud morfeemide kombinatsioonide kaudu.

Võrreldes fusioonikeeltega, kus morfeemid võivad kanda mitut tähendust korraga, on agglutinatiivsetes keeltes morfeemid enamasti eraldatud ja nende funktsioonid on lihtsamad. Sõnade koostamise järjekord on reeglina fikseeritud, mis muudab grammatika kirjeldamise mõnevõrra ühtlasemaks.

Näited agglutinatiivsetest keeltest hõlmavad Türgi keelt, soome keelt ja ungari keelt. Finno-ugri keelte hulgas, nagu eesti ja soome, on agglutinatiivsed omadused eriti tugevad: neil on rikkalik käänete süsteem ning sageli vokaaliharmoonia. Siiski võivad keeled olla segatüübi, kus osa morfeeme käitub fusional ja teised agglutinatiivsed. Seetõttu on mõiste agglutinatsioon kasulik tööriist keeleteaduses, mis aitab kirjeldada sõnade tootmismustrite üldist laadi.