agentiivsufiksist

Agentiivsufiksist on eesti keele morfeem, millega moodustatakse nimisõnu verbide tüvede alusel, tähistades tegijat – teenastajat, see on see, kes teeb kirjeldatud tegevust. Sarnaselt inglise keele -er/-or mõistega kasutatakse neid vorme laialdaselt nii ametite kui ka tegevustega seotud nimetuste moodustamisel.

Moodustamine ja vormid: peamised agentiivsufiksid on -ja ja -taja. Infinitiivi lõppu -ma eemaldatakse ning tüvele lisatakse üks neist sufksidest. Näited: kirjutama → kirjutaja (kirjutaja), lugema → lugaja (lugaja), vaatama → vaataja (vaataja), õpetama → õpetaja (õpetaja). Valik -ja või -taja vahel sõltub fonoloogilisest ja ajaloolisest arengust: mõne tüve puhul on levinud vorm -taja (nt kirjutaja, õpetaja), teisel -ja (nt lugaja, vaataja).

Kasutus ja tähendus: agentnimesid kasutatakse peamiselt selleks, et nimetada inimest, kes tegeleb konkreetse tegevusega või omab kindlat ametit (nt õpetaja, arhitekt, kirjutaja). Need nimisõnad käituvad lause koostises nagu teised nimisõnad ja võivad moodustada mitmuse ning omastavate ja teiste käänete vorme.

Väljund ja märksõnad: agentiivsufks on produttiivne tööriist eesti morpholoogias, mis võimaldab toota umbes igapäevases keeles kasutatavaid tegijat tähistavaid nimetusi. See hõlmab nii ametikatele kui ka tegevustele viitavaid vorme ning on osake laiemast nimisõnade derivatsioonisüsteemist.