adsorptsioonivõime

Adsorptsioonivõime viitab aine võimele siduda teisi aineid oma pinnal olevate molekulide või aatomite abil. See on pindadest tingitud nähtus, kus adsorbeeruv aine ehk adsorbaat koguneb adsorbeeriva pinna ehk adsorbendiga. Adsorptsioon erineb absorbtsioonist, mille puhul aine imendub teise aine sisemusse. Adsorptsioonivõime on oluline paljudes looduslikes ja tehnoloogilistes protsessides.

Tegurid, mis mõjutavad adsorptsioonivõimet, hõlmavad adsorbendipinna pindala, adsorbendimolekulide keemilist olemust, adsorbeeritava aine kontsentratsiooni või rõhku ning temperatuuri. Suurema pindalaga adsorbendid on üldjuhul võimelisemad rohkem ainet siduma. Keemiline koostis mängib samuti rolli, kuna teatud molekulid interakteeruvad pindadega tugevamini kui teised.

Adsorptsioonivõimet kasutatakse laialdaselt paljudes rakendustes. Näiteks vee- ja õhupuhastussüsteemides kasutatakse aktiivsütt, millel on kõrge adsorptsioonivõime, saasteainete eemaldamiseks. Katalüüs on veel üks valdkond, kus adsorptsioon on keskse tähtsusega, kuna reageerivad ained adsorbeeruvad katalüsaatori pinnale, kus reaktsioon toimub tõhusamalt. Ka farmaatsiatööstuses ja keemilistes eraldusprotsessides mängib adsorptsioon olulist rolli.

---