Võltsinguid

Võltsinguid nimetatakse esemeteks, mis esitatakse kui ehtsad või autentsed, kuid tegelikult ei kuulu nende päritolu või tootja kontrolli alla. Võltsingud võivad hõlmata erinevaid valdkondi ja ühte kindlat vormi ei ole, seetõttu on nende mõiste ulatus lai: need võivad olla kaupade, valuuta, dokumentide või kunstiväärtuste võltsitud eksemplarid ning ka sertifikaadid või bränditud tooted, mis on valed või ebaautentsed.

Võltsinguid esineb paljudes valdkondades. Kõige tavapärasemad on kaupade võltsingud, nagu riided, jalanõud, elektroonika ja kosmeetika, mis võivad imiteerida tuntud brände. Kunsti ja kollektsioneerimisobjektide võltsingud hõlmavad maale, skulptuure, müntide ja postide taiesi, mille autentsust on raske eristada ning mida turustatakse ekslikult kui originaale. Valdkonna riskide hulka kuuluvad ka dokumendid ja isikut tõendavad dokumendid (näiteks passid, kui neid kopeeritakse või võltsitakse) ning mõnikord ka elektroonilised tooted või litsentsid. Võltsinguid võivad esineda nii füüsilises kaubanduskanalis kui ka e-ostude platvormidel.

Võltsingute mõju on mitmekülgne. Need tekitavad majanduslikku kahju tarbijatele ja brändidele, vähendavad turvalisust ning võivad ohustada tarbija tervist või ohutust, näiteks ebausaldusantsete ravimite või elektroonikaga. Õiguslikult loetakse võltsingud sageli kuritegevuseks ning neid võetakse vastu nii karistus- kui tarbijakaitsesüsteemides, mis tegelevad autentsete toodete kaitsega ja võltsingute tõkestamisega.

Ennetus ja teavitamine keskenduvad autentsuse kontrollimisele ja usaldusväärsete müügikanalite eelistamisele. Tarbijad peaksid ostma ainult volitatud edasitoimetajatelt, kontrollima turvafunktsioone ja võltsingute markeeringuid, võrrelda tootehinnad ja -garantiid ametliku teabega ning kasutada usaldusväärseid makse- ja tarbijakaitsekanaleid. Kui kahtlustatakse võltsingut, soovitatakse pöörduda müüja, tootja või tarbijakaitseasutuste poole.