Võimufaktorid

Võimufaktorid ehk võimsusfaktor (inglise keeles *power factor*, lühend *PF*) on elektrisüsteemides kasutatav mõiste, mis väljendab sagedusega muudetava (vahelduvvoolu) elektrjõu ja tegelikult tarbitava (aktiivse) jõu suhet. Võimufaktor on mõõtühikuta suurus, mille väärtus varieerub vahemikus –1 kuni +1, kuid praktikas on see tavaliselt positiivne ja väärtus vahemikus 0,7–1,0.

Võimufaktor sõltub aktiivse ja reaktiivse võimsuse suhteist. Aktiivne võimsus (P) mõõdetakse vaata, kui energiat tarbitakse tegelikult tööl (nt masinate liikumiseks või valguse loojamiseks). Reaktiivne võimsus (Q) tekib magnet- või kondensaatorite mõjul, kui elektrvoolu ja jänituse vahefaas on mitte null. Kui faasvahe on 0°, on võimufaktor 1 (ühekordne võimufaktor), mis tähendab, et kõik tarbitav elektrjõud on aktiivset. Kui faasvahe on mitte null, on võimufaktor väiksem, mis tähendab, et osa jõust ei vii tegelikku tööl.

Võimufaktori parandamine on oluline elektrivõrgu efektiivsuse ja majanduslikkuse tagamiseks. Madal võimufaktor suurendab võrgu kaotusi, vähendab võrgu võimsust ja võib nõuda suuremalt elektrivõrgu investeeringuid. Võimufaktori parandamiseks kasutatakse mitmeid meetmeid, näiteks kondensaatorite paralleelset seadmist või induktorite kasutamist, et tasakaalustada reaktiivset võimsust.

Võimufaktor on oluline ka tarbijate ja elektriettevõtete vaheliste lepingu tingimuste määramiseks, kuna madal võimufaktor võib viia lisatulekutele või sanksioonidele. Paljud riigid ja ettevõtted nõuavad võimufaktori minimaalset taset, et tagada võrgu efektiivne kasutamine.